Uppunud Tallinn

Oli hilissügis. Puud olid juba langetanud lehed ja valmistusid talveks. Taevas oli pilves ning tuult ei olnud. Ma ei tea, kas oli sadanud või olid jää polaaraladel sulanud, kuid Tallinn oli peaaegu täielikult jäänud vee alla. Seisin ise ühe mäenõlvaku peal, arvatavasti Pika Hermanni torni all. Vaatasin Tallinna peale ning mõtlesin – ah nii siis tulebki maailma lõpp. Kõik oli aga väga rahulik, vaid mõni üksik inimene hakkas kaugemal silma.