Läksin kitsast keldritrepist alla ning jõudsin suurde uhkesse kirikusse. Teadsin, et see on salajane koht, millest vaid väga vähesed teadlikud on. Minul oli ülesanne kedagi või midagi filmida. Mul oli õlal videokaamera ja ma jälgisin toimuvat läbi selle, et leida seda, mida otsisin.
Kirik, kus ma viibisin, oli mõne sajandi vanune, võib-olla juba kuskil 14. – 15.sajandist. Tegemist oli katoliku kirikuga. Seintel olid uhked vanaaegsed skulptuurid ning kirikul olid kõrged võlvlaed – imestasin üldse, kuidas nii suur ehitis on keldrisse ära mahtunud, kuid igatahes oli see muljetavaldav. Kirikul olid ka aknad, aga ma ei mäleta, et neist oleks midagi paistnud.
Sündmus, mida pidin filmilindile jäädvustama, polnud veel alanud. Kirikus oli sadakond inimest – kõik pingid polnud kaugeltki täis. Parasjagu toimus kellegi pulmatseremoonia, kuid ma otsustasin sellegi jäädvusatada. Kõik oli kirikus väga vaikne ja salapärane, otsekui oleks midagi kannatlikult oodatud. Tundus, et tasase kõnepomina taha varjavad inimesed ootusärevust.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar