Täna öösel nägin unes, et keegi oli Vanakurja kinni püüdnud ja puuri pannud ning mind pandi teda valvama. Nagu ikka, oli Vanakuri endale väga nägusa välimuse võtnud - ta oli noor mees, säravate silmade ja rõõsade põskedega.
Ta ilmselt tajus mu mõtteid, et tema ilu mind paelus ning ta ütles mulle:
"Lase mind välja, ma suudlen Su kaela ja panen käed Sinu ümber."
Vastasin aga talle: "See oleks ju ainult üheks korraks, siis Sa jätaksid mu. Mina aga igatsen igavest õndsust."
Veel proovis ta mind mitmel viisil meelitada end vabaks laskma, küll lubades mulle rikkust ja kuulsust ja ei tea, mida veel. Mina aga suutsin talle iga kord kindlameelse "ei" öelda ning pareerida tema argumendid lihtsalt ja selgelt. Ise aga mõtlesin, et Vanakurjaga ei tohiks üldse vaidlusse laskuda, isegi kui olin seni edukalt hakkama saanud.
Lõpuks Vanakuri loobus mind keelitamast ning lausus naeratades: "Sa oled nii tark, et hirm tuleb peale."
Mina aga vastasin talle lihtsalt ja laskmata end meelitusest häirida: "Tõeline tarkus on Jumala kartus."
Ja siis ma ärkasin.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar