Täna nägin öösel unes, et Eestimaale tuleb suur ärkamine. Minu kätte anti tabelid (keegi andis mulle ilmselt oma tahvelarvuti, sest arvud olid digitaalsed, rohelisel taustal), kus olid kirjas suurte üle-eestiliste evangeelsete koosolekutel olnud inimeste arv ning seal kristlaseks saanute arv. Esimestel koosolekutel oli mõni tuhat inimest, kuid juba siis said sajad koosolekutel kristlasteks. Neid koosolekuid ei olnudki nii palju, ehk 5-6, ent juba viimasel koosolekul osalejaid oli üle 100 000. Ma hüüatasin selle peale, et "see on nagu laulupidu" ning nägin siis pilti lauluväljakul istuvatest tuhandetest inimestest - oli suvine aeg, kõik olid heledates suvistes riietes, mõnel olid käes mingid voldikud või raamatukesed. Samal ajal nägin otsekui reaalajas, kuidas kasvas Kristuse vastu võtnute arv sellel suurel koosolekul - numbrid jooksid kõigepealt sadades, siis tuhandetes, kuni kerisid üle mitmekümne tuhande.
Neid tabeleid vaadates aga istusin koos ühe klassiõe ja kursaõega meie kooli keldris ja kuigi teadaolevalt pole neist kumbki kogudustega seotud, olid mõlemad unes kristlased. Meie juurde astus üks naisterahvas, kes teenis kirikus - oli õpetaja või diakon või jutlustaja. Palusime tal anda mingil teemal mõned tsitaadid piiblist. Ilma igasuguse kõhkluseta luges ta meile ette mitu erinevat temaatilist tsitaati ning me imestasime ja olime heas mõttes kadedadki, et ta piiblit nii hästi tunneb ja oskab kohe hoobilt peast tsiteerida. Minu esimene mõte oli kohe see, et peaksin ise püüdma samuti piiblitundmises paremale järjele jõuda.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar