Ma seisin väikese tee peal, mis viis läbi suurte lagedate põldude. Põldude peal ei olnud vilja, oli vaid roheline muru, aga need olid väga suured põllud. Vaatasin endast paremale ning nägin korraga, kuidas taevas parempoolse põllu kohal oli tõmbunud ähvardavalt mustjassiniseks ning põllu kohale tekkisid tormisambad. Neid hiiglaslikke sambaid oli kümneid ning nende jõudu ja väge ma tundsin (unenäos sageli nähtud). Lisaks sellele hakkas nende kõrval, minust eespool, purskama hiiglaslik vulkaan ning tulipunane laava voolas ahnelt üle põllu väikese tee poole, kus ma seisin.
Aga ma seisin rahulikult edasi, mõeldes taas, et nüüd on see siis (jälle) käes. Kuid kui tormisambad ja laava jõudsid teeni, sündis ime - tormisambad kahanesid korraga väikeseks tuuleõhuks, millel oli jõudu vaid mu juukseid sasida ning hiiglaslik laavavool taandus pisikeseks suitsevaks leegiks.
(Vahemärkus: just 24. märtsil 14 aastat tagasi sain ma ristitud ja 25. märtsil leeritatud).
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar