Kõige sagedamini näen unes äikest. Umbes pooltes mu unenägudes müristab ning sähvib võimas äike. Viimastel aastatel olen selliseid unenägusid küll oma mitukümmend näinud. Mõned aastad tagasi, kui hakkasin unes äikest nägema, siis katsusin selle eest põgeneda. Paraku see ei õnnestunud ning äike tabas mind. Igakord tundus, et äike ajab just mind taga, et mind tabada. Aastatega õppisin aga unes seda, et mul pole mõtet põgeneda, vaid on targem olla seal, kus ma olen ning oodata äikese möödumist. Viimati (25.aprillil, peale kolmapäevast jutlust tormi kohta) nägin sellise unenäo:
Olin Hiiumaal, oma maamajas koos emaga. Kuulsin, kuidas kauguses müristab ning ütlesin: “Kuula, müristab, torm on tulemas.” Teised justkui ei märganud seda. Siis nägin ma, et hakkas kõvasti sadama ning tõusis tuul. Ütlesin uuesti: “Näed, mis ma ütlesin, torm on käes.” Siis sähvis äike ning käis kõva kärgatus. Mõni hetk hiljem aga torm taandus. Vaatasin välja silmapiiri poole ja ütlesin: “Vaata, torm kaugeneb, kaugemal hakkab taevas juba selginema, pilved hõrenevad!” See oli otsekui rõõmusõnum. Ütlesin seda lootusega hääles.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar